Tagasivaade 9. klassi lõpuaktusele

Lastevanemate esindaja, Margus Lattiku kõne

Head lõpetajad, õpetajad, lapsevanemad ja heasoovijad! Ma alustan tsitaadiga

teleseriaalist “Suure paugu teooria”, kus näitlejaks pürgiv noor neiu Penny ütleb

füüsikaprofessor Sheldon Cooperile: “Öeldakse ju, et kui üks uks sulgub, siis avaneb

teine.” Ning füüsik vastab: “See ei saa küll kuidagi tõsi olla, kui need uksed just mingi

anduriga omavahel seotud ei ole.”

Kallid lõpetajad, täna võib mõnelegi teist olla esimene hetk, kui te ühe suure ukse

enda järel kinni panete. Selles koosluses ei kohtu te enam kunagi, või kui, siis mitte

enam samas rollis. Ja varsti avate te enda ees uue ukse, sest isegi kui te siia kooli

edasi jääte, on järgmine uks juba teine, nii otseses kui ülekantud mõttes. Täna olete

teie need andurid, kelle ees, ühe ukse sulgudes, avanevad järgmised valikud.

Tahan teile öelda, et mitte igast uksest, mis teile avaneb, ei tule sisse astuda. Mitte

iga võimalus või ahvatlus ei pruugi olla see, millena ta algul paistab. Mitte igat

võimalust ei anna ka elus teostada. Tuleb paratamatult teha valikuid. Ja et teha

valikud, tuleb teada, mis on see kese, mille ümber te soovite, et teie elu koonduks.

Ma usun, et see kool on andnud teile hea aluse, et seda ära tunda.

Üks inimene, keda olen ise oma elus pidanud õpetajaks, ütles kord, et mõtestame

tänapäeval edu tihtipeale valesti, ja seeläbi ka ebaõnnestumist valesti. Meie

ülesanne inimesena ei ole mitte olla kõigist parim, vaid anda endast parim. Ta ütles,

et edu ei ole seepärast mitte tulemus, mille me endale tasku pistame või millega

pjedestaalil seisame. Kõige suurem edu on kogemus, see tunne, mis meid aitas ja

toetas, kui oma sihi poole pürgisime. Kõige suurem edu on pingutus ise, sest suurim

rikkus pole mitte see, mis meil on, vaid see, mis meis on.

Teie olete täna ühe suure sihi saavutanud. Ükskõik, kas see tulemus on täpselt see,

mis te tahtsite ja lootsite või mitte, te olete pärale jõudnud. Peatuge ja mõelge selle

peale. Ja võtke endaga kaasa mitte niivõrd oma eksamid ja hinded, mitte niivõrd

reeglid ja valemid, vaid võtke kaasa see kõige parem tunne, mida te siin koolis

aastate jooksul kogesite. Jätke see meelde ja kui teete oma edasisi valikuid sellest

lähtudes, sellele tundele truuks jäädes, seda hoides ja selle poole pürgides, siis ongi

teil küllap olemas see kese, mille järgi määrata, millisest uksest astuda sisse ja

millisest mitte.

Te võite kõik enda üle olla uhked. Kui kooliaeg pakkus ka raskusi, siis jõudsite te

nendest läbi, ja seegi on üks kogemus, üks edu, mida endaga kaasa võtta. See

kogemus, et vahepeal võibki olla raske, väga raske, aga teil on suutlikkus pöörata ka

see raskus viljaks, millele oma valikutes toetuda. Ja noh, kui keegi tunneb, et temal

sel teel küll raskusi ei olnud, siis õnnitlen teidki, öeldes, et elul on teile veel üht-teist

varuks. Elu suudab alati üllatada, aga õnneks rohkem ikka heas.

Kallid klassijuhatajad ja kallid õpetajad, langetame tänutundes teie ees pea, et

näitasite lastele teed ja eeskuju. Võtsite meie lapsed oma tiiva alla ja aitasite neil kosuda, õppida oma tiibu kasvatama ja ära tundma. Ütlesite ehk ka mõnel hetkel:

proovi, siit siiani suudad sa juba lennata! Ja nad proovisid, ja suutsidki. Kandku meie

laste soojad mälestused teid samamoodi, nagu mälestused teist kannavad neid!

Kallis Liivika, ja kõik, kes seda kooli on hinges pidanud ja kursil hoidnud! On olnud

privileeg ja õnn olla osa selle kooli loost ja kasvamisest. Öeldakse, et täiuslikkus jääb

Jumalale, aga isegi oma inimlike puudustega on Püha Johannese Kool olnud justkui

oaas keset ümbritsevat maailma. Mõtlesin mõni nädal tagasi, kui lapsed kooli

lõpetuseks savist linnupille voolisid, et see koolgi on natuke nagu selline savist pill.

Tema vorm ei pruugi olla seest alati viimseni sile, kõik tasapinnad lihvitud ja iga heli

täiuslikult harmooniline. Aga tunnen siin ometi seda soovi ja valmidust teha enda

sisse see tühjus, see vaba ruum, millesse Jumal saaks puhuda. Et me mitte ise ei

ponnistaks kõike, ise oleks ainuisikulised tegijad, vaid et jätaksime ka koha, kus

Kõrgem saaks kõlada. See on see tunne, mida ma usun, et paljud meist siia koolimajja

astudes kogevad, ja miks see meid täidab. Ning selle eest meie sügavaim austus ja

imetlus.

On veel üks inimene, keda tahan nimeliselt tänada. Kallis Kärt, sirvides

lennuraamatut võid näha, kui paljud lapsed ütlesid oma kommentaaris: minu kõige

kallim kogemus selles koolis olid jõuluõhtud. Olid pidulikud sündmused. Oled toonud

meid nendel hetkedel kokku, et avada meis säärast haprust, mis teeb meid kõiki

tugevamaks. Avada seda osa meis, kus me kõik oleme ühesugused, ilusad, õrnad,

määratlusteta inimhinged. Meie hoitus on vahel vaid soovi taga kinni osata hoida.

Aitäh sulle nende kogemuste eest!

Ja viimaseks: head lapsevanemad, kallid heasoovijad, kõik, kes te olete tänaseid

lõpetajaid nende teekonnal aidanud ja neile toeks olnud! Teiegi õnnitlege täna end,

teiegi võtke kaasa see kogemus, ja mitte ainult tulemus. Teiegi vaadake täna

üheksale aastale tagasi ja mõelge, mida te selle ajaga õppisite, milles ehk muutusite,

ja mis on see rõõm, mida ikka hinges edasi hoida. Meil on olnud võib-olla maailma

kõige raskem amet, ja see ei saagi tulla kergelt. Aga seda hinnalisem on, et see on

meile antud. Aitäh teile kõigile teie panuse eest!

Ma alustasin tsitaadiga ning lõpetan ka tsitaadiga. J.R.R. Tolkien ütleb oma “Sõrmuste

isandas”: “Me keegi ei saa valida aega, milles me elame, saame vaid valida, mida me

meile antud ajaga peale hakkame.”

Kallid noored! See on nüüd teie aeg. Tuult tiibadesse, sära südamesse, julgust teie

tegudesse. Meie usume teisse!

• Aktuse video >>

• Galerii (tule aeg-ajalt tagasi, ehk on galerii täienenud) >>

• Nostalgiavideo >>

Pildikarussell (Jaak Haiba, 11. kl):

Uued huviringid 2026/2027. õppeaastal

Puidutööring

1. grupp: esmaspäev kl 15.00 - 16.30

2. grupp: neljapäev kl 15.00 - 16.30

Vanus: alates 4. klass

Ringis valmistame puidust asju - nii tarbeesemeid nagu lusikas, karp, laegas, riiul kui ka erinevaid mänguasju. Harjutame selle käigus erinevate tööriistade ja töövõtete kasutamist.

Indrek Roosi on pillimeister Järvamaalt. Igapäevaselt meisterdab Indrek kandleid ja muid rahvapille ning jõudumööda puidust mänguasju ja etnograafilisi esemeid. Indrek korraldab mõttekaaslastega pillimeisterdamis- ja pärimuskursusi.

Filmiring (gümnaasiumile)

Filmikursuse raames mõtestame, millest koosneb üks hea film. Kui palju tööd nõuab ühe filmi tegemine. Tutvume filmitegemise peamiste struktuuridega - eelproduktsioon (stsenaarium, võtete planeerimine), produktsioon (võtteperiood) ja järelproduktsioon (montaaž, helindamine, värvikeeramine, vormistamine). Paralleelselt teooriaga hakkame looma stsenaariume (filmikavandeid) ning valitutest luuakse lühifilmid. Kursuse fookuseks ei ole luua vormiliselt perfektset lühifilmi, vaid hakkame otsima isiklikku sisulist ilu, südant, emotsionaalset tõde ja uurima, kas ja kuidas on seda võimalik kaamerasse püüda. Kursuse lõpus toimub valminud lühifilmide ekraniseering.

• Millist filmi saad ainult sina luua? Isiklik lähenemine filmitegemisse.

• Kuidas juhendada filminäitlejat? Kuidas jääda loomulikuks ebaloomulikus keskkonnas?

• Mis roll on filmimuusikal, kas seda on üldse vaja? Helid meie ümber kui muusika.

• Kui vähe on vaja, et luua üks film? Minimaalsed vahendid, maksimaalne tõde.

Mihkel Kuusk on näitleja ja muusik. 2021. aastal lõpetas ta TÜVKAs näitleja eriala. Varasemalt õppis ta trumme G. Otsa nimelises muusikakoolis ning hiljem täiendas end muusikaproduktsiooni jätkuõppes MUBAs.

Ta on mänginud peaosas filmides “Pikad paberid” (2024) ja “Kalev” (2022). Aasta alguses andis ta välja oma teise sooloalbumi “punk” (2026), mis järgnes aasta tagasi ilmunud sooloalbumile “MORE” (2025). Ta on teinud muusikalisi kujundusi erinevatele lavastustele Tallinna Linnateatris ja Ugala Teatris. Teatrikooli järel, 2021. detsembris, esilinastus Mihkel Kuuse debüütfilm “LEND” (režissöör/stsenarist), mis valmis koostöös TÜVKA 13. lennu näitlejatega.

Registreeri siin: https://id.ope.ee/vastuvott/puhajohannesehuvikool