11.06.2026
11.06.2026
Suvi? Suvi! Suvi...
Märgime kalendrisse
16.06 kl 14-15.30 Põhikooli lõpuaktus. Järgneb paaritunnine koosviibimine,
19.06 kl 14 Gümnaasiumi lõpuaktus
19.06 kooliaasta viimane infokiri (erandina reedel)
24.-26.08 V lennu X klassi tutvumislaager Aegnal
27.08 kogu koolipere talgud
14. lennu I klassi perepiknik
28.08 klasside piknikud
31.08 aktuse proovid
1.09 õppeaasta pidulik ava-aktus
Kiirelt kätte lingid lehekülje allosas.
Lõpuaktused
Järgmisel nädalal lähevad teele meie kallid lõpetajad.
Lõpuaktustest on võimalik osa saada nii kohale tulles kui ka eemal viibides.
Algab vabahariduse aeg
Täna läksid kooliaasta lõpuaktuse järel pidulikult suvevaheajale 1.-8. klassid ja 10.-11. klassid. Suur tänu ilusa aktuse eest lavastajatele, osalejatele, korraldajatele.
Aktusel kõlas ka Liivika kõne, seekord kolme soovitusega suveks.
"Kirjanik Tõnu Õnnepalu on öelnud: "Igas kevades on päev, mil temast saab suvi." Tema ütleb, et sellest annavad märku värsked lehed kaseokstel. Meie teame, et meie jaoks koolis on see tänupüha, mil lõppevad tunnid ja algab vabahariduse aeg. Kui vaadata puuringe, siis igal aastal on, kui lähemalt uurida, omamoodi see ring. Ei ole kõik just nagu matemaatilise täpsusega ühtemoodi. Täna on põhjust igaühel vaadata tagasi oma kooliaasta ringile, kas see oli heledam või tumedam. Kas see oli kitsam või kogukam, kas see oli toekam või lahjem, millised olid konarused, millised olid laabumised, millised olid pingekohad ja millised olid lahenemise kohad. Täiust maa peal pole, pole ka kooliaasta ringis. Aga siluda siiski saame kõike. Kuidas? Esiteks ikka, olles tänulik kõige eest ja teiseks, mõeldes tagasi, nii nagu on öelnud poetess Doris Kareva, "iga teekond on teekäija enda nägu". Et midagi saame alati seal muuta, püüdes tagantjärelegi, vaadates kõike nagu Jumala pilgu läbi, kuidas tema seda näeb. Ja siis on üks võimas tööriist - meeleparandus - ja miski, mida nagu ei peeta heaks tooniks, see on kahetsus. Kahetsus, mis viib lootuse ja tervenemiseni, mitte masenduse või kurbuseni. Ja Juhan Viiding on öelnud kosutavad sõnad: "Tegutse ja ela leppides."
Need päevad, kui vaatame tagasi, need on ka lepituse ja leppimise päevad. See töö tuleb nüüd ära teha. Päevadel, mil kevadest saab suvi ja lõpust saab algus, tuleb vaadata ka ette ja suvesse annaksingi teile kaasa kolm märksõna, mõtet.
Kool lõpeb, tunnid selleks korraks lõpevad, aga õppimine mitte. Soovin teile ärkvelolekut, et just süda oleks ärkvel, et sellisel vabal enda huvidest ja enda sisimast kutsumusest või igatsusest lähtuvalt õpiksite nüüd vabalt ise edasi. Sellepärast, et õppima siia ilma ju oleme sündinud. Ja kui midagi saame selgeks, siis järgmine peatükk on veel huvitavam, on võib-olla ka veel raskem, aga kindlasti jälle väärtuslikum. Kord juba praegu nii on, et see kooliharidus ikka seda mõistust kõige enam kultiveerib. Suvel on vabadus ja loodetavasti ka vajadus ja võimalus pöörata pilk rohkem sissepoole ja harida südant. Kasvatada, koolitada, treenida, äratada enda südant, südameharidust. Ma loen teile ühe täiesti täpse tsitaadi abituriendi küpsuseksami kirjalikust osast ehk esseest ühe lõigukese: "Olen sügavalt inspireerunud meie õpetajate kannatlikkusest ja andestusvõimest. Need isikuomadused on teisenenud ka minu arengu mõõdupuuks, sest need eenduvad jumala armust. Ja inimene, nagu need omadusedki, on armastuse ehk Jumala teenistuses. Meie janu kustutab Püha Vaim ja temata kasutame me maiseid vahendeid, koolikeskkonnas näiteks hindeid, selle tühjuse täiteks, Jumala aseaineks. " Niisiis, elu on kool ja elu on sild. Sellele ei tasu ehitada maja, kuigi kooliharidus võib justkui sellise üleskutse anda, vaid südames õpi neid peatükke, mis kestavad ja kannavad igavesti, mis aitavad silla ületada nii, et miski maine raskus ei jääks kinni hoidma.
Teine soovitus ja üleskutse suveks on igaühel koguda vähemalt kümme pisikest ilusat kas hetke või märkamist või taipamist, tähelepanemist ja teadvustamist, et elu on ilus, elu on ime ja elu on õndsus. Seesama kirjanik Tõnu Õnnepalu on öelnud: "Korjame oma elu kokku nagu mesilane mee. Kui vähe talle mahub ja kui paljud saavad sellest magusat." Kui me selliselt suves märkame lepatriinut või rahutirtsu või sõbra ilusaid silmi või päikesetõusu või lihtsalt suurt vabadust, siis sügisel tuleme kooli nii palju rikkamana ja see aitab meil jälle ka talvepimeduse, sügisevihmad ja kevade igatsuse üle elada.
Kolmas soovitus suveks kõigile on, et keskendume perele. Nendele inimestele, kes on päriselt teie lähedal, teiega seotud ja jäävad teie elu kõige suuremateks mõjutajateks. Kirik ütleb, et perekond on väike kirik, kus liikmetel on vastutus üksteise hinge pääsemise eest, kus pingutatakse, et kõikide hinged, kõikide elud, keda pere on kokku toonud, koos kutsunud ühist teekonda käima, et see täidaks elu kõige suuremad eesmärgid.
Koolipere poolt me soovime väga tänada meie imelisi, kalleid lapsevanemaid. Selles mõttes on meie koolipere küll selline, et meie teieta ei pääse ei taevases ega maises elus. Täname, et te olete erakordselt palju andnud meie kooli ja kogukonna hea käekäigu toeks.
Ja kallid kolleegid, imeinimesed, üks püha erak on öelnud, et ei ole midagi õilsamat ja ilusamat, kui olla Jumala kaastööline inimese hinge kujunemises. Aitäh, et olete seda teinud tohutu pühendumuse, rohke hoole ja vaevaga ning eeskätt eelkõige sellega, mis päriselt mõjub - oma eeskuju, oma elu ja iseendaks olemisega. Sügav kummardus, aitäh!"
Pildikarussell:
Meie kooli TI-Hüppe eestvedajad kutsuti Presidendi roosiaeda ja tänuüritusele
President Alar Karis sõnastas tänuüritusel mõtte, mis võtab hästi kokku kogu TI-Hüppe programmi: „Õpime tehisintellekti kasutama mitte kõige rohkem, vaid kõige targemalt.“
Meie koolist osalesid tänuüritusel 3. lennu IT- ja andmete suuna mentor ning füüsikaõpetaja Oleg Shvaikovsky ja haridustehnoloog Tiina Treibold.
TI-Hüppe haridusprogrammi I õppeaasta kokkuvõtteks toimus Kumu kunstimuuseumis tänuüritus, millele järgnes koosviibimine Presidendi roosiaias. Üritusele olid kutsutud õpetajad ja haridusvaldkonna edendajad kõikjalt Eestist, kes on aidanud kaasa tehisaru kasutuselevõtule koolides.
PJK-s toimusid kogu õppeaasta jooksul TI-õpiringid õpetajatele. 10. ja 11. klassi õpilastele tutvustati avakoolitustel õpirakendust. Samuti osales meie kool varasemalt õpirakenduse piloteerimises ning Jaan Aru ja Tartu Ülikooli uuringuprojektis.
TI-Hüppe esimese õppeaasta jooksul jõudis tehisaru aga peaaegu igasse Eesti gümnaasiumisse. Programmis osales 154 gümnaasiumi, ligi 5000 õpetajat ning 20 000 gümnaasiumiõpilast 10. ja 11. klassist. Õpetajad said ligipääsu ChatGPT või Gemini tasulistele versioonidele ning õpilasteni jõudis õppimist toetav õpirakendus ITI, mis on loodud koostöös Eesti teadlaste ja OpenAI-ga.
Programmi esimene aasta näitas, et tehisarul on hariduses üha olulisem roll: 94% osalenud õpetajatest kasutas tehisaru oma töös ning 63% on selle mõjul oma õpetamist ümber kujundanud.
TI-Hüppe esimese aasta kokkuvõte Õpetajate Lehes >>
PJK 9. klassi riigieksamite tulemused on püsinud stabiilselt kõrged
PJK keskmine tulemus rohelisega
Reisikiri. Üheksandike lõpureis - täis põnevaid juhtumeid
Roberta-Lee Vilu, 9.B
Oli see vast üks huvitav lõpureis… Buss Virtsu sadamasse väljus 3. juuni hommikul. Praamil kinnitasime keha ja kuna praamisõit kestis kõigest pool tundi, tuli meil söömisega pisut kiirustada.
Esimene sihtpunkt oli Mihkel Ranna dendraarium Neemi külas Saaremaal. Seal uudistasime ringi ehk uurisime taimi ning linnainimestena kohanesime ka loodusega. Dendraariumi keskplatsil laulsime sealse traditsiooni pärast paar laulukest, näiteks sai esitatud nublu “kesselaid” ja “Memme musi” - kummaline on neid kahte ühes lauses mainida.
Sama päeva õhtul tuli meie ööbimispaika kohalik “linnumees”, kes andis binoklid kätte ning esitas väljakutse leida võimalikult palju erinevaid linde meie ümbruskonnast. Alustasime linnuvaatlust kõik koos (kogu lend ja lapsevanemad, õpetajad), kuid lõpuks vajus enamik ära ja järele oli jäänud mõni üksik vapper linnuvaatleja. Tuvastasime ära umbkaudselt 25 linnuliiki.
Esimese päeva õhtul võtsin ma suure ujumisrõnga ning läksin entusiastlikult merre, eesmärk oli sellel niisama ulpida. Juhtus aga nii, et astusin rõngale, mis läks uperkuuti ja lendasin põlvili vastu kive, mis vee all olid. Ise jäin terveks, aga juba oli tekkinud uus mure: rõngas ulpis rutakalt minema. Seepeale pidi üks klassiõde võtma supika ning sellele järele sõitma. Õnneks lõppes kõik hästi. Täpselt samal õhtul nägid meie klassikaaslastest kalamehed vees rästikut vingerdamas, seega vedas, et temaga veel kohtuma ei pidanud.
Teise päeva hommikul suundusime Reomäe nunnakloostrisse, kus aitasime kahte lahket seal elavat nunna aiatöödega. Ise sain peamiselt rohida ja kuivanud lehti riisuda. Väga põnev oli kuulda nende igapäevaelu kohta, maitsta nende tehtud rooga, näha ära nende koduklooster. Meie külastus lõppes nunnade palvekaanoniga Jumalaemale, peale mida laulsime taaskord “Memme musi”. Bussisõit teel Pidula wakeparki oli mõnus, sest sai hetkeks silma looja lasta. Sel hetkel oli kindel üks asi: meid kõiki ühendas paratamatu väsimus. Wakepark ise oli väga mitmekülgne, sest saime seal nii vee peal seiklusrajal hullata, saunas sooja leili nautida, pitsat ja friikaid süüa kui ka alpakadega kohtuda. Vesi oli küll päris jahe, aga seiklusrajal läks ühel hetkel piisavalt raskeks selleks, et vette hüpata ja lõpuni hoopis ujuda (just nii tegin mina). Tol õhtul tantsis meie, B klass künkalisel murulapil “Tuljakut”, mille ajal sai parajalt naerda.
Kolmandal päeval oli juba aeg kodupoole sõitma hakata. Sel hommikul kuulsin nii mõneltki, et öösel sai kas minimaalselt või üldse mitte magada. Küllap oli neil siis väga tore, et isegi magada ei jõudnud! Üks klassiõde rääkis mulle, kuidas ta ühel ööl puugiga maadelnud oli, ajal mil teised juba magasid - kõik on võimalik. Mind üllatas selle klassireisi juures kõige rohkem asjaolu, et ma sain päriselt magada. Kuna meie majas oli korraga väga umbne ja lärmakas, ka öösiti, kõlas magamine esialgu suhteliselt lootusetu unistusena.
Üldiselt oli põnev reis, mis jääb kindlasti hästi meelde!
Galerii käidud kohtade, lauldud laulude ja tantsitud tantsudega >>
Pildikarussellis jäädvustused Roberta-Leelt ja Liivikalt:
Kümnendikud käisid TalTechi tekstiililaboris
10. klassi kuju ja disaini suuna noored külastasid “Värv ja materjal” kursuse raames TalTechi tekstiilaborit, said rohkelt teadmisi tekstiilivaldkonnas ja kirsiks tordil oli osalemine tekstiilijääkidest meisterdamise töötoas, kus sai oma kätega enda valmistatud materjalidest valmistada võtmehoidja.
Praktiline ja keskkonnateadlik lõppakord kursusele.
Kursuse juhendajad olid Kairet Moistus ja Kristiine Špongolts.
Metsavilumuse huviringi matk
Tule tööle või paku sõbrale!
Koolis vabanevad mõned toredad töökohad:
• Huvijuht (alates oktoobrist, asenduskoht)
• Keemiaõpetaja
14 tundi nädalas (põhikool ja gümnaasium). Lisainfo liivika.simmul@pjk.ee
• Saksa keele õpetaja
12-15 tundi nädalas. Lisainfo liivika.simmul@pjk.ee
• Kokk kooli sööklasse
Otsime oma köögimeeskonda kogemustega kokka, kelle põhiülesandeks on iseseisev õhtuoote valmistamine ning osalemine muu toidu tegemisel vastavalt peakoka juhistele. Kasuks tuleb cateringi kogemus. Lisainfo toitlustusjuhilt kairi.ringo@pjk.ee.
Konkursid kestavad sobiva kandidaadi leidmiseni. CV ja motivatsioonikirja palume saata info@pjk.ee.
Gümnaasiumi looduse suuna õpilased käisid praktikalaagris
PJK gümnaasiumi looduse suundade õpilased viibisid 4.-5 juunil Kloogal praktikalaagris, kus õppisid tundma kohalikku loodust ja inimesi ning panid ka ise käed külge, et loodus ja kultuurimälestiste ümbrus korda teha. Laagri raames toimus Klooga majas rahvusvahelisele keskkonnapäevale pühendatud Ööülikooli saate salvestus, kus Eesti teadusagentuuri, Mondo maailmakooli ning Pärandivaderid.ee poolt toetatud projekt "Teadus tuleb külla!" tõi ühise laua taha oma teekonda loodusteaduste maailma tutvustama kaks tunnustatud Eesti teadlast - ökoloogi Mihkel Kanguri Tallinna ülikoolist ning energeetiku Mart Landsbergi TalTechist. Arutelu teemaks oli "Süsteemid, kestlikkus ja koostöö".
Lisaks teadlastega kohtumisele oli huvilistel võimalik tutvuda noorte looduseuurijate uurimistööde postritega.
Õpilased esitlesid tegevusi 8. juuni ainetundides.
Mida otsin, kas au, hiilgust või rahu
Otsin raskel ajal rahu ja rahulikumal ajal au ja hiilgust. Nii et mõlemat vaheldumisi nagu siis, kui tahan kooli ajal vaheaega ja vaheajal tagasi kooli.
PJK õpilase mõtted aust, hiilgusest ja rahust.
Headuse palad
5. klassid kirjutasid kirjandi teemal “Headus” ja sealt koorus nii palju ilusaid mõtteid, mida jagame ka infokirja lugejatega.
*Kõikidel inimestel on headus. Isegi halbadel inimestel on headus. Kui maailmas poleks
headust, siis maailma poleks olemas. Meil on vaja headust, sest muidu inimkond lihtsalt
vajuks kokku.
*Headus on nagu ilu, aga mitte väline ilu, vaid sisemine ilu, mis on inimese sees peidus.
Minu arust on nii, et kui inimene on hea, siis ta on ka väga ilus ja kaunis, sest tema sisemine ilu mõjutab ka tema välist ilu. Iga inimene ei leia endas alati headust kohe üles, alles lõpus...
Inimese headus avaldub tema sõnades ja mõtetes. Siis, kui ta hoolib teistest, aitab
abivajajaid ja on iseenda vastu aus. Eriti rasketel hetkedel ning jagab lahkust ka siis, kui
keegi seda ei oota. Heaks inimeseks ei saa saada, sest iga inimene on juba hea. Minu arust
on headus üks tähtsamaid oskusi inimese puhul, kahjuks ka raskemaid, sest maailmas on
üüratu kogus igasuguseid kiusatusi, mis võivad meid valedele teedele juhtida. Headus on
valik, mida saab iga päev uuesti teha.
Pildikesi koolielust
Kõne suvele tehtud ja vaheaeg võib alata! Eestimaa suvi kutsub, maailm ootab avastamist ning päike ja suvesoe lubasid ka kohal olla!
Ilusat vaheaega kõigile!
Jäädvustus Oleg Shvaikovskylt
Õigeusu pärimusest
"Jumal laseb meil sageli kukkuda põhja, et me avastaksime – Tema ongi see kalju seal põhjas.
Südant on vaja palveks üles äratada, vastasel juhul kuivab see täielikult ära.
Kui palvetad üksi ja su vaim on masendunud ning üksindusest väsinud ja rõhutud, siis pea meeles, et Kolmainu Jumal vaatab sinu peale silmadega, mis on päikesest eredamad."
Kroonlinna õiglane isa Joann
Päikeseküllaseid silmi ja südameid suvesse!
Suvesoojade kohtumisteni koolisügises!